Mineraalsööda olemasolu söödalaval ei kinnita veel, et kõik loomad saavad vajalikke mineraalaineid õiges koguses. Tegelik tulemus sõltub põhisööda koostisest, mineraalsööda doseerimisest, segamise ühtlusest ja loomade söömusest. Veiste mineraalsöödad tuleb seetõttu valida kogu söödaratsiooni, loomagrupi ning toodanguetapi järgi, mitte ainult pakendil nimetatud kasutusotstarbe põhjal.
Kaltsiumi, fosfori, magneesiumi, naatriumi ja mikroelementide vajadus erineb lüpsilehmadel, kinnislehmadel, noorloomadel ning karjatatavatel veistel. Ka liiga suur lisamine võib olla probleemne, sest mineraalained mõjutavad üksteise imendumist ja ainevahetust. Näiteks kinnisperioodi fosforisisaldus võib mõjutada söömust, kaltsiumi tasakaalu ja laktatsiooni algust, mistõttu üksikut mineraali ei hinnata ülejäänud ratsioonist eraldi.1
Lakukivi veistele või lakumineraal veistele võib sobida olukorras, kus loomadel on sellele vaba ligipääs ja tarbimist on võimalik hinnata. Ploki keskmine kulumine ei näita siiski, kas kõik loomad saavad sama koguse. Domineerimine, asukoht, niiskus, ploki kõvadus ja söödaratsiooni soolasisaldus võivad tarbimist märgatavalt muuta.
Mineraalsööda valikut tuleb seostada veiste söötade koostise ja täiendsöötade kasutamisega. Loomagrupi muutumisel, uue silo- või heinapartii kasutuselevõtul ning karjamaaperioodi alguses vajab mineraalilahendus uut hindamist. Ka farmitarvikute sobivus mõjutab doseerimise täpsust ja vaba mineraali kättesaadavust.
Mineraalsööt veistele: loomagrupi ja söödaratsiooni sobivus
Mineraalsööt veistele tuleb valida selle järgi, millises tootmis- või kasvufaasis loomad on ning milliseid mineraalaineid annab põhisööt. Lüpsilehmade, kinnislehmade ja noorloomade vajadused ei ole samad. Mineraalsööt piimalehmadele võib olla suurema kaltsiumi- või magneesiumisisaldusega, samas kui kinnislehmade puhul tuleb tähelepanelikult hinnata kogu ratsiooni mineraalainete tasakaalu ning vältida põhjendamatult suuri koguseid.
Esmalt tuleb hinnata põhisööda analüüsi ja tegelikku söömust. Kui silo, hein või muu põhisööt muutub, võib muutuda ka mineraalide saamine. Sama toode ei pruugi sobida nii karjamaaperioodil kui ka talvisel laudaperioodil. Mineraalsööda sobitamine söödaratsiooniga tähendab, et võrreldakse kogu ratsiooni kaltsiumi, fosfori, magneesiumi, naatriumi ja mikroelementide sisaldust, mitte ainult ühe pakendi deklaratsiooni.
Lakumineraal veistele või lakukivi veistele sobib paremini siis, kui kõigil loomadel on sellele piisav ligipääs. Ploki paigutus peab vähendama domineerimise mõju ning kaitsma toodet liigse niiskuse ja saastumise eest. Kui küsimus on, milline lakukivi sobib veistele, tuleb hinnata nii mineraalset koostist kui ka ploki kõvadust, ilmastikukindlust ja eeldatavat päevast tarbimist.
Mineraalsööda tarbimise hindamine ei tohiks piirduda ainult kogu grupi keskmisega. Oluline on jälgida ploki või puistesööda kadu, loomade ligipääsu, kehakonditsiooni ning võimalikke muutusi söömustes ja toodangus. Mineraalsööta tuleb võrrelda ka veiste täiendsöötade ja teiste veiste söötade koostisega, et vältida kattuvaid või tasakaalustamata mineraaliallikaid.
Valikujuhis mineraalsööda vormi ja manustamisviisi järgi
Veiste mineraalsöödad võivad olla puistesööda, granuleeritud toote, lakumineraali või lakukivi kujul. Sobiv vorm sõltub söötmissüsteemist, loomade arvust ja sellest, kui täpselt on vaja päevast kogust kontrollida. Segasöödaratsiooni lisatav mineraalsööt võimaldab ühtlasemat doseerimist, kui segamine on piisav ja sööda jaotumine kogu ratsioonis stabiilne. Vabalt pakutava lakukivi puhul sõltub saadav kogus rohkem looma individuaalsest käitumisest.
Kui palju lakumineraali veis vajab, ei saa määrata ainult ploki kulumise järgi. Tarbimist mõjutavad ploki kõvadus, soolasisaldus, asukoht, ilmastik, joogivee kvaliteet ja söödaratsiooni koostis. Lakukivi veistele tuleb paigutada nii, et sellele pääseks korraga ligi mitu looma ning toode ei oleks pidevalt märg ega saastunud. Karjamaal võib vaja minna ilmastikukindlat hoidikut, laudatingimustes aga lahendust, mis vähendab sööda mahapudenemist.
Mikroelemendid veistele, näiteks vask, seleen, tsink ja mangaan, vajavad tasakaalustatud kasutamist. Üksiku elemendi suur sisaldus ei tähenda, et toode sobib kogu karjale. Mõne mineraalaine liigne kogus võib vähendada teise omastamist või suurendada tarbetut koormust. Seetõttu võrreldakse mineraalsööta alati täiendsöötade, jõusööda ja põhisööda analüüsiga.
Mineraalsööt lehmadele tuleb uuesti üle vaadata siis, kui muutub loomagrupp, ratsiooni koostis või söömus. Mineraali doseerimiseks kasutatavad farmitarvikud peavad võimaldama täpset mõõtmist ja hügieenilist säilitamist. Niiskunud, tükistunud või saastunud mineraalsööta ei tohiks kasutada, sest koostise ühtlus ja tegelik annus võivad muutuda.
Mineraalsööda kasutamise jälgimine ja võimalikud kõrvalekalded
Mineraalsööda sobivust tuleb hinnata pärast kasutuselevõttu järjepidevalt, sest pakutud kogus ei võrdu alati tegeliku tarbimisega. Segasöödaratsiooni korral tuleb jälgida mineraalsööda ühtlast jaotumist, söödajääkide tekkimist ja seda, kas loomad sorteerivad ratsiooni. Lakukivi või lakumineraali puhul võrreldakse toote kadu loomade arvu ja kasutusajaga, kuid arvestatakse ka individuaalse tarbimise erinevustega.
Lakukivi veistele võib kuluda liiga kiiresti, kui plokk on niiskunud, pehmenenud või paigutatud joogikoha lähedale. Väike tarbimine võib olla seotud liiga kõva ploki, halva ligipääsu, domineerimise või söödaratsiooni suure soolasisaldusega. Seetõttu tuleb hinnata nii toodet, selle asukohta kui ka loomade käitumist söötmiskohas.
Mis võib mineraalsööda kasutustulemust häirida?
Põhisööda partii vahetus, karjamaale minek, sööda kuivaine muutus ja toodangutaseme kõikumine võivad muuta mineraalainete tegelikku saamist. Mineraalsööt piimalehmadele või kinnislehmadele vajab seetõttu uut hindamist alati, kui ratsiooni põhikomponendid muutuvad. Sama kehtib olukorras, kus lisatakse uus veiste täiendsööt või muudetakse jõusööda koostist.
Puistesööta tuleb kaitsta niiskuse, saastumise ja tükistumise eest. Doseerimisvahendid peavad olema kuivad ning võimaldama korduvat täpset kogust. Lakukivide hoidikud ja muud farmitarvikud vajavad regulaarset puhastamist, et vältida sööda saastumist. Kui loomade söömus, kehakonditsioon või toodang muutub, tuleb üle vaadata kogu söödaratsioon, mitte muuta ainult üksiku mineraalaine kogust.
Mineraalsööda valiku ja kasutamise ülevaade
| Hinnatav osa | Soovitatav tegevus |
|---|---|
| Loomagrupp | Eristada lüpsilehmad, kinnislehmad, noorloomad ja karjatatavad veised, sest mineraalainete vajadus ning söömus erinevad. |
| Põhisööda analüüs | Hinnata silo, heina, karjamaarohu ja teiste ratsioonikomponentide kaltsiumi, fosfori, magneesiumi, naatriumi ning mikroelementide sisaldust. |
| Kogu söödaratsioon | Võrrelda mineraalainete allikaid veiste söötades, jõusöödas ja täiendsöötades, et vältida kattuvaid koguseid. |
| Mineraalsööda vorm | Valida puistesööt, graanul, lakumineraal või lakukivi vastavalt söötmissüsteemile ja sellele, kui täpselt peab päevast tarbimist juhtima. |
| Lakukivi paigutus | Tagada ligipääs mitmele loomale korraga ning kaitsta plokki vihma, joogivee pritsmete, sõnniku ja muu saastumise eest. |
| Tarbimise hindamine | Võrrelda sööda või ploki kadu loomade arvu ja kasutusajaga, kuid arvestada ka domineerimise ning individuaalse tarbimise erinevustega. |
| Doseerimine | Kasutada kuivi ja täpseid mõõtevahendeid. Mineraalsööda segamisel kontrollida selle ühtlast jaotumist kogu ratsioonis. |
| Säilitamine | Hoida mineraalsööt kuivas ja puhtas kohas. Niiskunud, tükistunud või saastunud toodet mitte kasutada ning puhastada regulaarselt sobivaid farmitarvikuid. |
Küsimused enne veiste mineraalsööda valikut
Kuidas valida veistele sobiv mineraalsööt?
Valik algab põhisööda analüüsist, loomagrupist, söömusest ja toodanguetapist. Hinnata tuleb kogu ratsiooni kaltsiumi, fosfori, magneesiumi, naatriumi ning mikroelementide sisaldust. Üks toode ei pruugi sobida samal ajal lüpsilehmadele, kinnislehmadele ja noorloomadele.
Kas sama mineraalsööt sobib lüpsi- ja kinnislehmadele?
Üldjuhul tuleb nende loomagruppide vajadusi hinnata eraldi. Lüpsilehmade mineraalainete vajadust mõjutavad söömus ja piimatoodang, kinnislehmade puhul on oluline üleminekuperioodi ratsiooni tasakaal. Sama koostise kasutamine võib ühe grupi puhul põhjustada puudujääke ja teise puhul liigset saamist.
Milline lakukivi sobib veistele?
Sobiv lakukivi täiendab põhisööta ja teisi mineraaliallikaid. Arvestada tuleb mineraalset koostist, ploki kõvadust, ilmastikukindlust, eeldatavat päevast tarbimist ning loomade ligipääsu. Lakukivi ei tohiks paigutada kohta, kus see pidevalt märgub või saastub.
Kuidas hinnata lakumineraali tegelikku tarbimist?
Ploki või lakumineraali kulu võrreldakse loomade arvu ja kasutuspäevadega. Keskmine kulu ei näita siiski iga looma tarbimist. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas vähem domineerivad loomad pääsevad söödale ligi ja kas ploki pehmenemine suurendab näilist tarbimist.
Millal tuleb mineraalsööda koostis uuesti üle vaadata?
Ümberhindamine on vajalik uue silo- või heinapartii kasutuselevõtul, karjamaaperioodi alguses, loomade ümbergrupeerimisel ning sööda kuivaine, söömuse, kehakonditsiooni või toodangu muutumisel. Samuti tuleb koostisi võrrelda uue täiendsööda või jõusööda lisamisel.
Kas mineraalainete suurem kogus annab parema tulemuse?
Ei. Mineraalainete liig võib olla sama probleemne kui puudujääk ning mõjutada teiste elementide omastamist. Eriti oluline on võrrelda kõiki ratsioonis olevaid allikaid, sest sama mineraalaine võib sisalduda põhisöödas, jõusöödas, täiendsöödas ja eraldi mineraalpreparaadis.
Mineraalsööt veistele peab täiendama konkreetset söödaratsiooni ja vastama loomagrupi tegelikule vajadusele. Usaldusväärse tulemuse aluseks on põhisööda analüüs, täpne doseerimine, ligipääsu hindamine ning sööda, kehakonditsiooni ja toodangu muutuste järjepidev jälgimine.