Söögiisu vähenemine, kehakaalu langus, oksendamine, suurenenud janu või limaskestade kollasus võivad kaasneda maksahaigusega, kuid nende põhjal ei saa valida ühesugust toitumislahendust. Koera maksahaigused erinevad põhjuse, raskusastme ja maksafunktsiooni säilimise poolest. Söötmisotsuses arvestatakse vereanalüüse, kehakaalu, lihasmassi, seedimist ning võimalikke neuroloogilisi nähte.
Maksa erisööt koerale peab olema hästi söödav, sobiva energiasisaldusega ja tasakaalustatud koostisega. Tähelepanu saavad kvaliteetne valk, rasva taluvus, süsivesikute allikad, antioksüdandid ja vajaduse korral vase piiramine. Valgu tugevat vähendamist ei rakendata automaatselt kõigi maksaprobleemide korral, sest liiga väike valgukogus võib kiirendada lihasmassi kadu. Väikesed sagedased söögikorrad võivad aidata parandada päevase energiakoguse tarbimist. Maksahaiguste toitumiskäsitlus peab olema kohandatud konkreetse häire järgi ning maksapuudulikkuse korral on oluline säilitada vabatahtlik söömine ja piisav toitainete saamine.1
Maksafunktsiooni toetamine võib hõlmata sobiva erisööda kõrval kehakaalu ja lihasmassi hindamist, maiuste kontrollimist ning lisandite koostise ülevaatamist. Toitumist saab võrrelda koerte erisöötade, seedimist toetavate erisöötade ja maksa ning sapipõie toetamiseks mõeldud toodete valikuga.
Maksa erisööt koerale valitakse haiguse põhjuse järgi
Milline erisööt sobib maksahaigusega koerale, sõltub sellest, kas tegemist on kroonilise maksapuudulikkuse, vase kuhjumise, sapiteede häire, põletikulise muutuse või muu maksaprobleemiga. Kõik maksatoidud ei ole ühesuguse valgu-, rasva-, vase- ega energiasisaldusega. Sobiv valik seotakse vereanalüüside, kehakaalu, lihasmassi, söögiisu ja seedimisega.
Kas maksahaigusega koer vajab vähem valku, ei saa otsustada ainult diagnoosi nimetuse järgi. Kvaliteetne ja hästi omastatav valk aitab säilitada lihasmassi ning toetab organismi taastumisvõimet. Liigne piiramine võib suurendada lihaskadu, eriti siis, kui koer sööb vähe või on juba alakaaluline. Valgu kogust kohandatakse eelkõige maksa entsefalopaatia nähtude, taluvuse ja kogu toitumisseisundi põhjal.
Mida sööta kroonilise maksapuudulikkusega koerale, sõltub ka sellest, kas rasv on hästi talutav ja kas esineb oksendamist, kõhulahtisust või vedeliku kogunemist kõhuõõnde. Väiksemad ja sagedasemad söögikorrad võivad aidata suurendada tegelikult söödud energiakogust. Kui koer sööb tavapärasest vähem, märgitakse üles portsjoni suurus ja söömata jäänud kogus.
Millal piirata koeratoidus vaske, otsustatakse diagnoosi ja laboritulemuste põhjal. Vase vähendamine võib olla põhjendatud teatud maksahaiguste korral, kuid seda ei rakendata automaatselt kõigile. Sobivat menüüd saab võrrelda seedimist toetavate erisöötade, neerude erisöötade ja maksa ning sapipõie toetamiseks mõeldud toodete valikuga.
Lihasmassi, söögikordade ja neuroloogiliste nähtude hindamine
Kuidas säilitada maksahaigusega koera lihasmassi, sõltub piisavast energiatarbimisest, valgu sobivast kogusest ja sellest, kas koer sööb kogu planeeritud portsjoni. Kehakaalu kõrval hinnatakse selja-, reie-, õlavöötme ja koljupiirkonna lihaseid. Kaal võib vedelikupeetuse tõttu püsida muutumatuna ka siis, kui lihasmass väheneb, mistõttu üksnes kaalunumber ei kirjelda toitumisseisundit piisavalt.
Väikesed ja sagedased söögikorrad võivad parandada toidu taluvust ning vähendada pikki söömata perioode. Päevane portsjon jaotatakse mitmeks sarnase suurusega osaks ning tegelikult söödud kogus märgitakse üles. Maksahaiguste korral soovitatakse hästi seeduvat, maitsvat ja piisava energiasisaldusega sööta, mida pakutakse sagedaste väikeste söögikordadena.2
Millised nähud viitavad maksa entsefalopaatiale, võib varieeruda kergest käitumismuutusest raskete neuroloogiliste häireteni. Tähelepanu vajavad desorientatsioon, sihitu ringiliikumine, pea surumine vastu seina või mööblit, ebatavaline unisus, tasakaaluhäire, tugev süljevool ja krambid. Maksa entsefalopaatia võib kaasneda raske maksapuudulikkuse või portosüsteemse verevooluhäirega ning vajab kiiret tegutsemist.3
Maiused, närimistooted ja toidulisandid arvestatakse kogu menüü sisse. Vase, valgu või teiste toitainete kogust ei muudeta juhuslikult. Sobivat toitumist saab võrrelda taastumist toetavate erisöötade, seedimist toetavate erisöötade ja maksa ning sapipõie toetamiseks mõeldud toodetega.
Maksafunktsiooni, kehakaalu ja erisööda sobivuse hindamine
Maksa erisööda sobivust hinnatakse koos söögiisu, kehakaalu, lihasmassi, seedimise ja laboritulemuste muutustega. Üksik parem päev ei näita veel püsivat paranemist, sest maksahaiguse kulg võib olla kõikuv. Tähelepanu pööratakse sellele, kas koer sööb kogu planeeritud portsjoni, kas kehakaal püsib või langeb ning kas oksendamine, kõhulahtisus, janu või urineerimine muutuvad.
Kehakaalu kõrval vaadeldakse alati lihasmassi. Vedeliku kogunemine kõhuõõnde või kudedesse võib varjata tegelikku kaalulangust. Selja-, reie-, õlavöötme ja koljupiirkonna lihaste vähenemine viitab sellele, et energiakogus, valgutase või toidu tegelik tarbimine vajavad ülevaatamist. Päevane söödakogus mõõdetakse ning söömata jäänud osa märgitakse üles.
Erisööda koostist ei muudeta korraga mitme toidulisandi, maiuse või koduse lisandiga. Vase, valgu, rasva ja antioksüdantide kogus peab olema kooskõlas kogu menüüga. Toimeainete kattumise vältimiseks võrreldakse kasutatavaid maksa ja sapipõie toetamiseks mõeldud tooteid valitud erisööda koostisega. Söögiisu languse korral võib kaaluda ka taastumist toetava erisööda sobivust, kuid valik sõltub maksahaiguse iseloomust.
Kiiret hindamist vajavad kollasuse süvenemine, korduv oksendamine, söömisest keeldumine, kõhu kiire suurenemine, tugev loidus, desorientatsioon, pea surumine vastu pinda, tasakaaluhäire või krambid. Selliste muutuste korral ei korrigeerita sööta ega toidulisandeid iseseisvalt, vaid täpsustatakse esmalt haiguse seisund ja edasine raviplaan.
Maksa erisööda kasutamise põhimõtted
| Hinnatav osa | Soovitatav tegevus |
|---|---|
| Maksahaiguse põhjus | Valida erisööt diagnoosi, laboritulemuste, kehakaalu, söögiisu ja kaasuvate probleemide järgi. Kõigi maksahaiguste korral ei kasutata ühesugust koostist. |
| Valgu kogus | Tagada piisav kvaliteetse valgu saamine lihasmassi säilitamiseks. Valgu tugevat piiramist ei rakendata automaatselt, vaid ainult põhjendatud vajaduse korral. |
| Energiatarbimine | Mõõta päevane portsjon ning märkida üles söömata jäänud kogus. Väiksemad ja sagedasemad söögikorrad võivad parandada toidu taluvust. |
| Vase sisaldus | Vase piirang seotakse diagnoosi ja uuringutulemustega. Koduseid mineraalisegusid või vaske sisaldavaid lisandeid ei kasutata koostist kontrollimata. |
| Lihasmass | Hinnata selja-, reie-, õlavöötme ja koljupiirkonna lihaseid. Vedelikupeetus võib varjata kaalulangust ning lihaskadu. |
| Maiused ja lisandid | Arvestada kõik maiused, närimistooted ja toidulisandid kogu menüü sisse. Toimeainete ning mineraalainete kattuvust hinnatakse enne kasutamist. |
| Seedimise muutused | Jälgida oksendamist, kõhulahtisust, söögiisu ja rasva taluvust. Vajaduse korral võrrelda valikut seedimist toetavate erisöötadega. |
| Kiiret tegutsemist vajavad nähud | Kollasuse süvenemine, korduv oksendamine, kõhu kiire suurenemine, desorientatsioon, tasakaaluhäire või krambid vajavad kiiret hindamist. |
Küsimused enne maksa erisööda valimist
Milline erisööt sobib maksahaigusega koerale?
Sobiv valik sõltub maksahaiguse põhjusest, maksafunktsiooni säilimisest, kehakaalust, lihasmassist, söögiisust ja laboritulemustest. Kroonilise maksapuudulikkuse, vase kuhjumise, sapiteede häire ja maksa entsefalopaatia korral võivad toitumise eesmärgid erineda. Võrdluseks saab kasutada teisi koerte erisöötasid.
Kas maksahaigusega koer vajab vähem valku?
Mitte alati. Piisav kvaliteetse valgu kogus aitab säilitada lihasmassi ja toetada taastumist. Liigne piiramine võib süvendada lihaskadu, eriti vähese söögiisu või alakaalu korral. Valgu kogust kohandatakse koera taluvuse, toitumisseisundi ja võimalike maksa entsefalopaatia nähtude põhjal.
Millal piirata koeratoidus vaske?
Vase piiramine võib olla vajalik vase kuhjumisega seotud maksahaiguste korral, kuid seda ei rakendata automaatselt kõigile maksaprobleemidega koertele. Sobiv vasekogus määratakse diagnoosi, laboritulemuste ja kogu menüü järgi. Juhuslikud mineraalilisandid võivad muuta ratsiooni tasakaalu.
Kuidas säilitada maksahaigusega koera lihasmassi?
Oluline on piisav energiatarbimine, hästi omastatav valk ja tegelikult söödud portsjoni regulaarne hindamine. Kehakaalu kõrval vaadeldakse reie-, selja-, õlavöötme ja koljupiirkonna lihaseid. Vedeliku kogunemine võib kaalulangust varjata, mistõttu ainult kaalunumber ei ole piisav.
Kas maksa erisööta võib täiendada toidulisanditega?
Toidulisandeid ei lisata automaatselt. Antioksüdantide, vitamiinide, mineraalainete ja taimsete toimeainete kogused võivad valitud söödaga kattuda. Sobivust hinnatakse kogu ratsiooni põhjal ning vajaduse korral võrreldakse koostist maksa ja sapipõie toetamiseks mõeldud toodetega.
Millised nähud võivad viidata maksa entsefalopaatiale?
Võimalikud nähud on desorientatsioon, sihitu ringiliikumine, pea surumine vastu seina või mööblit, ebatavaline unisus, tasakaaluhäire, tugev süljevool ja krambid. Need muutused võivad kaasneda raske maksapuudulikkuse või portosüsteemse verevooluhäirega ning vajavad kiiret tegutsemist.4
Kroonilise maksapuudulikkuse ja teiste maksahaiguste korral põhineb toitumine diagnoosil, piisaval energiatarbimisel ning lihasmassi säilitamisel. Maksa erisööda sobivust hinnatakse koos söögiisu, seedimise, kehakaalu ja laboritulemustega. Vajaduse korral saab menüüd võrrelda taastumist toetavate erisöötade ja neerude erisöötadega.