Suurenenud janu, sage urineerimine, kehakaalu muutus ja kõikuv söögiisu võivad viidata sellele, et glükoosi kontroll ei ole piisavalt stabiilne. Koera diabeet vajab järjepidevat insuliinravi, ühesugust söötmisrütmi ja tegelikult söödud portsjoni jälgimist. Erisööt toetab ravi, kuid ei asenda insuliini ega glükoosinäitude hindamist.
Diabeedi erisööt koerale valitakse energia-, kiudainete ja süsivesikute koostise järgi. Oluline ei ole ainult süsivesikute kogus, vaid ka nende seeduvus, portsjoni suurus ja sööda koostise püsivus. Ootamatu toiduvahetus, juhuslikud maiused või erineva suurusega söögikorrad võivad muuta koera veresuhkru kõikumise raskemini prognoositavaks.
Liigne kehakaal koeral võib vähendada insuliinitundlikkust, kuid kaalulangus peab olema aeglane ja mõõdetav. Päevane söödakogus määratakse kehakaalu, kehalise seisundi, lihasmassi ja aktiivsuse põhjal. Toidukorra vahelejätmisel või tavapärasest väiksema portsjoni söömisel järgitakse eelnevalt kokku lepitud tegevusplaani, mitte ei manustata insuliini automaatselt tavapärasel viisil. AAHA diabeedijuhised rõhutavad insuliini, toitumise, kehakaalu ja koduse jälgimise koordineerimist.1
Söötmist saab planeerida koos koerte erisöötade, kaalulangetuse erisöötade ja täpset portsjonit toetavate toitmis- ning jootmissüsteemidega.
Diabeedi erisööt koerale seotakse glükoosi ja söötmisrütmiga
Milline erisööt sobib diabeediga koerale, sõltub kehakaalust, lihasmassist, söögiisust, kaasuvatest haigustest ja kasutatavast insuliinist. Sööt peab olema piisavalt maitsev, et koer sööks planeeritud portsjoni prognoositavalt. Alakaalulisele koerale ei sobi automaatselt kaalulangetuseks mõeldud kiudainerikas toit, samas kui liigse kehakaalu korral vajab päevane energiakogus mõõdetud vähendamist.
Millised süsivesikud sobivad diabeediga koerale, ei sõltu ainult pakendil märgitud süsivesikute osakaalust. Hinnatakse sööda kogu koostist, kiudainete tüüpi, seeduvust, energiasisaldust ja ühe söögikorra suurust. Kõige olulisem on, et sama sööt ja võrreldav portsjon jõuaksid koerani iga päev sarnasel ajal. Sage tootemargi, retsepti või lisatoitude vahetamine võib muuta glükoosinäitude tõlgendamise keeruliseks.
Kuidas toita diabeediga koera, kooskõlastatakse insuliini manustamise ajakavaga. Söögikordade arv ja ajastus hoitakse stabiilsena ning tegelikult söödud kogus märgitakse üles. Kui koer sööb tavapärasest vähem või keeldub toidust, ei muudeta insuliiniannust iseseisvalt. AAHA juhiste järgi on koerte diabeediravi keskmes insuliin koos toitumise kohandamisega ning toit peaks tagama prognoositava energiatarbimise ühesugustel aegadel.2
Millised maiused sobivad diabeediga koerale, määratakse põhitoidu ja päevase energiakoguse järgi. Maiused arvestatakse portsjoni sisse ning neid ei anta juhuslikult glükoosinäitude mõjutamiseks. Valikut saab võrrelda koerte maiuste, kaalulangetuse erisöötade ja seedimist toetavate erisöötadega.
Liigse kehakaalu vähendamine diabeediga koeral
Kuidas vähendada diabeediga koera kehakaalu, sõltub algkaalust, kehalisest seisundist, lihasmassist ja glükoosinäitude stabiilsusest. Päevast energiakogust vähendatakse mõõdukalt, sest liiga kiire kaalulangus võib vähendada lihasmassi ja muuta söögiisu ettearvamatuks. Kehakaalu hinnatakse regulaarselt samadel tingimustel ning tulemuse kõrval jälgitakse ka rindkere, talje ja lihaste muutust.
Liigse kehakaalu korral ei vähendata üksnes portsjoni mahtu, kui selle tulemusena jääb sööt toitaineliselt ebapiisavaks. Sobiv erisööt peab võimaldama energiahulka piirata nii, et koer saaks piisavalt valku, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Portsjoni suurus mõõdetakse kaaluga, sest mõõtetops võib anda erineva tihedusega kuivtoitude puhul ebatäpse tulemuse.
Millal anda diabeediga koerale süüa, kooskõlastatakse insuliini ajakavaga. Söögikorrad antakse iga päev sarnasel ajal ja võrreldavas koguses. Kehaline aktiivsus hoitakse samuti võimalikult ühtlane, sest tavapärasest pikem või intensiivsem liikumine võib mõjutada glükoosi kasutamist. Uut kaalulangetusplaani ei alustata samal ajal mitme muu muutusega, kui nende mõju ei ole võimalik eraldi hinnata.
Mida teha, kui diabeediga koer ei söö, peab olema eelnevalt kokku lepitud. Insuliiniannust ei muudeta iseseisvalt ning söömisest keeldumise põhjus vajab täpsustamist, eriti kui kaasnevad oksendamine, loidus või kõhuvalu. Söömata jäänud portsjon, manustatud insuliin, glükoosinäit ja muud sümptomid märgitakse üles.
Kehakaalu juhtimisel võib võrrelda kaalulangetuse erisöötasid, sobivaid maiuseid ning täpset portsjonit toetavaid toitmis- ja jootmissüsteeme.
Jälgimisplaan glükoosi, kehakaalu ja söödatarbimise hindamiseks
Diabeediga koera jälgimisel dokumenteeritakse iga päev söögikordade aeg, tegelikult söödud kogus, insuliini manustamine, vee tarbimise muutus ja urineerimise sagedus. Üksik glükoosinäit ei kirjelda kogu päeva kulgu, mistõttu tulemusi hinnatakse koos söögiisu, aktiivsuse, kehakaalu ja sümptomitega. Koduse glükoosimõõtmise korral kasutatakse kokkulepitud meetodit ning tulemused märgitakse samasse päevikusse.
Sööda koostis ja portsjon peavad püsima võimalikult stabiilsed. Uus toidukott kontrollitakse retsepti, energiasisalduse ja söötmisjuhise suhtes, sest sama kaubamärgi erinevad variandid ei pruugi olla võrreldavad. Süsivesikute, kiudainete või energiatiheduse oluline muutus võib mõjutada glükoosi kõikumist. Sööta vahetatakse järk-järgult ja jälgimisplaani alusel.
Kehakaalu hinnatakse tavaliselt samal kaalul ja sarnasel kellaajal. Liigse kehakaalu vähenemine peab olema mõõdukas ning lihasmass peab säilima. Kui kaal langeb planeeritust kiiremini, söögiisu väheneb või janu ja urineerimine suurenevad, vaadatakse üle päevane portsjon, glükoosinäidud ja raviplaan. Söödakoguse täpsustamiseks saab kasutada toitmis- ja jootmissüsteeme ning vajaduse korral võrrelda kaalulangetuse erisöötasid.
Nõrkus, värisemine, koordinatsioonihäire, segasus, ebatavaline unisus või krambid võivad viidata liiga madalale glükoositasemele ja vajavad kiiret tegutsemist. Oksendamine, söömisest keeldumine, tugev loidus, kõhuvalu, süvenev janu või kiire kaalulangus võivad viidata ebapiisavale diabeedikontrollile või tüsistusele. Selliste nähtude korral ei muudeta insuliini ega sööta iseseisvalt.
Diabeediga koera söötmise ja jälgimise kaart
| Hinnatav osa | Soovitatav tegevus |
|---|---|
| Erisööda koostis | Hinnata energiasisaldust, valgu kogust, kiudainete tüüpi, süsivesikute allikaid ja sööda seeduvust. Valik peab sobima koera kehakaalu ning kaasuvate terviseprobleemidega. |
| Söötmisrütm | Anda võrreldava suurusega portsjonid iga päev sarnastel kellaaegadel ja kooskõlastada söögikorrad insuliini manustamise ajakavaga. |
| Portsjoni mõõtmine | Kaaluda kuivtoit köögikaaluga ning märkida üles tegelikult söödud kogus. Mõõtetopsi tulemus võib erineda sõltuvalt graanulite kujust ja tihedusest. |
| Süsivesikud | Vältida sagedasi muutusi süsivesikute allikas, koguses ja seeduvuses. Uue sööda mõju hinnatakse koos glükoosinäitude ning söömisjärgsete muutustega. |
| Maiused | Arvestada kõik maiused päevase energia hulka ning anda neid ühesuguses koguses. Sobiva maiusena võib kasutada osa mõõdetud põhitoiduportsjonist. |
| Kehakaal | Kaaluda koera regulaarselt samal kaalul ja sarnastes tingimustes. Kaalulangus peab olema järkjärguline ning lihasmassi säilimist hinnatakse eraldi. |
| Kodune jälgimine | Dokumenteerida glükoosinäidud, söögiisu, janu, urineerimine, aktiivsus ja insuliini manustamine ühes päevikus. |
| Ohumärgid | Nõrkus, värisemine, koordinatsioonihäire, segasus, krambid, oksendamine või söömisest keeldumine vajavad kiiret tegutsemist. |
Küsimused, mis aitavad söötmisotsust täpsustada
Milline erisööt sobib diabeediga koerale?
Sobiv erisööt sõltub kehakaalust, lihasmassist, söögiisust, kasutatavast insuliinist ja kaasuvatest haigustest. Toit peab võimaldama prognoositavat energiatarbimist ning sisaldama sobivas koguses valku, kiudaineid ja süsivesikuid. Alakaalulise ja liigse kehakaaluga koera söötmisvajadused võivad olla väga erinevad.
Millised süsivesikud sobivad diabeediga koerale?
Süsivesikute sobivust ei hinnata ainult nende üldkoguse järgi. Olulised on tärklise allikas, töötlemine, seeduvus, kiudainesisaldus ja ühe söögikorra suurus. Diabeediga koerte uuringud näitavad, et erinevad tärkliseallikad ja töötlemisviisid võivad mõjutada söömisjärgset glükoosivastust.3 Praktikas on eriti oluline sööda koostise ja portsjoni järjepidevus.
Millal anda diabeediga koerale süüa?
Söögikordade ajastus seotakse kasutatava insuliini ja eelnevalt koostatud raviplaaniga. Toit antakse iga päev võimalikult samal ajal ja võrreldavas koguses. Söötmiskellaaegu, portsjonit või söögikordade arvu ei muudeta järsult, sest see võib mõjutada glükoosi kõikumist.
Kuidas vähendada diabeediga koera kehakaalu?
Energiakogust vähendatakse mõõdukalt ning kehakaalu kõrval jälgitakse lihasmassi ja kehalist seisundit. Portsjon kaalutakse täpselt ning maiused arvestatakse päevase koguse sisse. Sobivat lahendust saab võrrelda koerte kaalulangetuse erisöötadega. Liiga kiire kaalulangus või söögiisu vähenemine nõuab söötmisplaani ülevaatamist.
Mida teha, kui diabeediga koer ei söö?
Insuliiniannust ei muudeta ega manustata tavapärase skeemi järgi automaatselt, kui koer on jätnud toidukorra söömata. Edasine tegevus peab lähtuma eelnevalt kokkulepitud juhisest. Üles märgitakse söömata jäänud kogus, insuliini manustamine, glükoosinäit ja kaasnevad sümptomid. Oksendamine, loidus või kõhuvalu vajavad kiiret hindamist.
Millised nähud võivad viidata liiga madalale glükoositasemele?
Võimalikud nähud on nõrkus, värisemine, ebakindel kõnnak, segasus, ebatavaline unisus, kokkuvajumine ja krambid. Diabeediravi jälgimise eesmärk on vähendada haigusega seotud sümptomeid ning vältida hüpoglükeemiat.4 Selliste nähtude korral järgitakse kohe varem antud hädaolukorra juhiseid.
Diabeediga koera toitmine põhineb stabiilsel söödakoostisel, täpselt mõõdetud portsjonil ja insuliiniga kooskõlastatud päevakaval. Glükoosi, kehakaalu, söögiisu, janu ja aktiivsuse ühine jälgimine annab rohkem teavet kui üksik mõõtmistulemus. Sobiva lahenduse planeerimisel saab võrrelda koerte erisöötasid, koerte maiuseid ning toitmis- ja jootmissüsteeme.